Kokkuvõte

Seitse aastat tagasi muudeti taas karistusseadustikus (KarS) kuritegeliku ühenduse regulatsiooni. Kuni 2014. aasta lõpuni leidus KarS-s lisaks §-le 255 (kuritegelik ühendus) ja §-le 256 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine) mitu eriosa sätet, mis nägid kvalifitseeriva tunnusena ette kuritegeliku ühenduse, kusjuures osadel juhtudel oli kuritegelik ühendus raskendav asjaolu koos grupiga ja teistel juhtudel iseseisev eriti raskendav asjaolu. Karistusõiguse revisjoni käigus jõuti arusaamisele, et olukord, kus mõnes koosseisus käsitletakse kuritegelikku ühendust iseseisva tunnusena ja teistes koos grupiga, võib põhjustada ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu jäeti karistusseadustiku muutmisega kuritegelik ühendus eriosast raskendava või eriti raskendava asjaoluna välja. Kuritegeliku ühenduse tunnuseid on viimase tosinkonna aasta jooksul analüüsitud kümnetes kohtulahendites. Ulatuslikku kohtupraktikat arvestades teeb autor vahekokkuvõte ja analüüsib, millised asjaolud on kohtute hinnangul andnud alust jaatada kuritegeliku ühenduse olemasolu ning millistel juhtudel on peetud põhjendatuks rääkida üksnes paremini organiseerunud kaastäideviijate grupist.

• avaliku rahu vastased süüteod