Kokkuvõte

Haldusakti ja õigusnorme sisaldava õigusakti ehk üldakti eristamine on relevantne nii riigiõiguse, haldusõiguse kui ka haldusprotsessiõiguse seisukohalt eelkõige kahest aspektist lähtudes. Esiteks on see oluline isikute õiguste kaitse aspektist. Näiteks kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, saab ta haldusakti vaidlustada kas vaidemenetluse korras või pöörduda kaebusega oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Üldakti, näiteks määrust, isik reeglina otse kohtus vaidlustada ei saa. Teiseks võimaldab haldusakti ja üldakti eristamine ära hoida potentsiaalset õigusakti vormi kuritarvitamist seadusandja poolt.

Praktikas on tekitanud probleeme ja diskussioone üldkorralduse ja üldakti eristamine. Nii on Riigikohtu halduskolleegium mitmes oma lahendis möönnud, et haldusakti ja üldakti eristamine kehtiva õiguse ja halduspraktika põhjal võib olla problemaatiline ning et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Raskusi on tekkinud ka traditsioonilise haldusakti ja üldkorralduse määratlemisel.

Käesolevas artiklis analüüsitakse mõningaid olulisemaid probleeme, mis on tekkinud õigusaktide liikide eristamisel ja nende liigi määramisel kohtupraktikas, lähtudes õigusaktide määratlemise teoreetilistest alustest.

• Tarbijakaitse
,
• konkurents
,
• haldusmenetlus