Kokkuvõte

Ostueesõigus on üks väheseid instituute, mis oli olemas ka nõukogude tsiviilõiguses. Samas peab aga märkima, et AS-is ei ole senikehtivast alles jäänud praktiliselt midagi.

Peamine muudatus on selles, et AS-i kohaselt on ostueesõigus iseseisev asjaõigus, täpsemini öeldes kinnisasjaõigus. Vallasasja suhtes ostueesõigust seada ei ole võimalik. TsK §125 käsitleb ostueesõigust üksnes kui ühisomanikele kuuluvat õigust, mis kehtis vaid ühise omandi osa müümisel. AS-is on loobutud ostueesõiguse sellisest piiramisest, teda võib seada igasugusele võõrandamisele (sh. vahetamisele ja kinkimisele), samuti pärimisele. Nii on näiteks kaasomanikel seaduse alusel ostueesõigus igasuguse võõrandamise korral. Selline kord kaitseb ostueesõigusega isikut, kuna seni oli üsna tavaline, et näiteks elamu mõttelise osa müümist varjati kinkelepinguga, mille tõttu ostueesõiguse kasutamine ei olnud võimalik.

• ostueesõigus