Ükski nähtus ega protsess ei toimi ühiskonnas üksi, iseseisvalt. Ikka leidub teisigi nähtusi ning protsesse, mis esimestega ajaliselt ühes ruumis liiguvad nagu ajaloo– ja äratuskella seier, nagu sünd ja surm...

Võim ja vaim, kõlaliselt sarnased, kuid sisult ometi väga erinevad mõisted, eeldaksid siiski paralleelset arengut, koosmõju. Vaim näitab võimule kätte suuna, võim annab vaimule jõudu, võimalused tegutsemiseks. Nii luuakse täiesti uued kategooriad – vaimuvõim ja võimuvaim. Võim ja vaim koostöös tagavad arengu, viivad elu edasi. Kas see väide just kogu ajaloo vältel tõestamist on leidnud, kuid ometi võib siitsamast koduukse kõrvalt mõned näited konstrueerida.

Gustav II Adolf on Euroopa ajalukku läinud eelkõige Rootsi suurriigi sõjaka kuningana. Eesti rahva ajaloolises mälus on ta aga võimekas ja valgustatud riigimees, kes rajas Toomemäe nõlvadele alma mater Tartuensis'e. See pidi andma haritud hingekarjaseid, tohtreid ning õigusemõistjaid kõigile Läänemere-provintsidele.

Ülikooli rajamine on varjutanud tõsiasja, et kaks aastat varem rajas sama valitseja Dorpatisse õuekohtu, mis pidi mõistma õigust ja otsima lepitust Balti mere idarannikust Neeva suudmeni.

Mõlemad institutsioonid said tegutseda napilt veerand sajandit, siis sundis Maarjamaa ajaloole igiomane sõjaähvardus neid Taaralinnas oma töö lõpetama. Algusaegadel sõlmitud sidemed olid siiski nii tugevad, et läbi aastasadade on ühispunktid nende käekäigust nüüdki veel jälgitavad.

Vene 1889. aasta õigusreform Baltikumis pani punkti Riiga asunud õuekohtu tegevusele ning samal aastal algas riigivõimu kannustusel alma mater Dorpatensis'e muundumine Jurjevi keiserlikuks ülikooliks. Kuid keiserlikust rahvuslikuni ei olnud enam pikk tee.

1. detsembril 1919. a. avati piduliku aktusega Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Päev hiljem toimus Tallinnas Toompeal endises Rüütelkonna majas Eesti Vabariigi Riigikohtu korraldav istung. Riigikohtu esimene avalik istung toimus 14. jaanuaril 1920. a. Tartu Raekojas.

Eesti Vabariigis oli mõlemal, ülikoolil ja kohtul, vaimul ja võimul, suur autonoomia, mille tingimustes viljakalt areneti. Koostöös ületati sarnaseid probleeme. Eelkõige oli mõlemal puudus haritud kaadrist. Tsaariaegsed õppejõud ja kohtunikud olid enamasti evakueerunud Venemaale, saksa õpetlased ja õigusemõistjad lahkunud koos okupatsioonivägedega. Eesti rahvusest õppejõude oli seni ülikoolis tegutsenud vaid üksikuid; eestlased ei saanud sünnimaal kohtuameteid pidada, vaid pidid siirduma impeeriumi avarustesse või valima advokaadikutse. Algushetkil olid paljud mehed veel sõjatules, et kaitsta ülikooli ja kohtu võimalust alustada.

Riigikohtunikud aitasid õigusteaaduskonda uute juristide koolitamisel. Paljudki nende õpilastest tõmbasid hiljem üll' kohtuniku talaari, et mõista õigust ja lepitada tülisid.

Kuid ajalugu ei ole ainult kordaminek, muinasjutt. Noore rahvusriigi kasvuraskused ahendasid nii vaimuvõimu kui õigusvõimu ning taas pidas riik hädavajalikuks alma materi ja kõrgeima kohtu eraldamist.

Vaatamata kõigele ei ole oma riigi kriimustused võrreldavad võõrvõimude rebitud haavadega, mis andsid surmahoobi Riigikohtule ja panid põdema ülikooli.

Võim ja vaim oma ühtsuses, teineteise toetuses on visad. Võim ilma vaimuta on pime, tige võim; võim koos vaimuga – vaimuvõim, õigusvõim, etteaimamatu avarus. Järelikult ei saa olla arengut, demokraatiat ilma vaimuvõimuta.

Vaimu järjekordset võitu pimeda võimu üle näitas 27. mail 1993. a. iseseisva riigi kõrgeim kohus oma esimesel pidulikul avaistungil. Järjepidevust demonstreeris jõuliselt nii selle istungi toimumise koht – taas Tartu Raekoja saalis – kui eesmärk – veelkordselt alustada sõltumatu õigusvõimu ülesehitamist. Alates 1. oktoobrist 1993. a. on Riigikohus töötanud Tartus „uues kodus“ – Toomemäel, Lossi tänav 17, kus lisaks kohtureformi läbiviimisele on tulnud tegeleda ka kodu rajamisega – kohtuhoone remondiga.

Taas on reformivaludes Tartu Ülikool ning õigusteaduskond. Hoolimata oma vaevustest on alma mater jäänud iseendale truuks ning varustanud oma kasvandike ning õppejõudude näol sündivat õigusvõimu väärika panusega.

Kord jaluletõusnuna ning endale kodu leidnuna aitab Riigikohus omakorda alma mater'it uute juristide koolitamisel.

Olgugi käesolev ajakirja number seniste sidemete märkimiseks ning edaspidi koostöö verstapostiks. Kestku võimu ja vaimu koostöö ka edaspidi, tugevnegu meie sidemed! Palju õnne Riigikohtule oma kodu valmimise päevaks!

• Info