Kokkuvõte

Rahvusvaheline tööorganisatsioon (International Labour Organization – ILO) loodi Versailles' rahulepingu alusel 1919. aastal Rahvasteliidu autonoomse osana. Alates 1946. aastast on ILO Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutus. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on kolmepoolne organ, mille töös osalevad nii töötajate ja tööandjate organisatsioonide kui ka valitsuste esindajad. Oma eksisteerimise vältel on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon välja andnud suurel hulgal konventsioone ja soovitusi, mis hõlmavad töötajate ja tööandjate põhiõigusi, töölevõtmist ja professionaalset väljaõpet, töötingimusi, sotsiaalkindlustust, tööohutust ning tervisekaitset. ILO konventsioonid ja soovitused ei ole liikmesriikidele automaatselt siduvad, kuid valitsused on kohustatud esitama need oma siseriiklikule seadusandlikule organile vajalike meetmete rakendamiseks, et garanteerida nimetatud aktides sätestatud rahvusvaheliste tööstandardite elluviimine. Käesolevaks momendiks on ILO välja andnud üle 170 konventsiooni ning rohkem kui 180 soovitust.

• ILO