Sulge
Rahvusvaheline tööorganisatsioon (International Labour
Organization – ILO) loodi Versailles' rahulepingu alusel 1919.
aastal Rahvasteliidu autonoomse osana. Alates 1946. aastast on ILO
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutus.
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on kolmepoolne organ, mille töös
osalevad nii töötajate ja tööandjate organisatsioonide kui ka
valitsuste esindajad. Oma eksisteerimise vältel on Rahvusvaheline
Tööorganisatsioon välja andnud suurel hulgal konventsioone ja
soovitusi, mis hõlmavad töötajate ja tööandjate põhiõigusi,
töölevõtmist ja professionaalset väljaõpet, töötingimusi,
sotsiaalkindlustust, tööohutust ning tervisekaitset. ILO
konventsioonid ja soovitused ei ole liikmesriikidele automaatselt
siduvad, kuid valitsused on kohustatud esitama need oma siseriiklikule
seadusandlikule organile vajalike meetmete rakendamiseks, et
garanteerida nimetatud aktides sätestatud rahvusvaheliste
tööstandardite elluviimine. Käesolevaks momendiks on ILO välja
andnud üle 170 konventsiooni ning rohkem kui 180 soovitust.