Tulemused võtmesõna otsingule: "ILO"
Reelika Haljasmäe
2007 4, Lk 274 - 280
Paindlikuks muutunud töölepingulised suhted, aga ka varjatud töösuhted on toonud kaasa vajaduse tööõigust ajakohastada. Euroopa Liidus on alustatud diskussiooni mõningate töötegijate õigusliku kindlusetuse ...
Gerli Kilusk
2004 10, Lk 700 - 711
Ebatüüpilised töösuhted, sh kolmepoolsed töösuhted, omandavad tööturul järjest suurema tähtsuse. See on tingitud tööturu järjest muutuvatest vajadustest. Väljakujunenud mudel täistööajaga ja määramata ...
Liina Naaber
2003 9, Lk 643 - 652
Kollektiivlepingu laiendamine eeldab kindlapiiriliste ja toimivate reeglite olemasolu. Artiklis analüüsitakse kollektiivlepingute laiendamise küsimust ettevõtte tasandil ja tegevusvaldkonna piires, keskendudes ...
Merle Muda
1994 7, Lk 160 - 160
Rahvusvaheline tööorganisatsioon (International Labour
Organization – ILO) loodi Versailles' rahulepingu alusel 1919.
aastal Rahvasteliidu autonoomse osana. Alates 1946. aastast on ILO
Ühinenud Rahvaste ...
Merle Muda
1995 9, Lk 390 - 392
Fundamentaalsed sotsiaalsed õigused võivad olla promulgeeritud kas
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour
Organisation - edaspidi ILO), Euroopa Liidu (edaspidi EL)
institutsioonide ...
Kadi Pärnits
1998 1, Lk 13 - 20
Tulenevalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International
Labour Organization – ILO) konventsioonist C. 135 „Töötajate
esindajatele ettevõttes võimaldatava kaitse ja soodustuste kohta“
tähendab ...
Kadi Pärnits
2000 1, Lk 37 - 44
1. Sissejuhatus
Käesoleva artikli kirjutamise ajendiks ei ole laiaulatuslik
kohtupraktika – seda antud teema puhul Eestis veel tegelikult ei
olegi –, vaid kohtuvaidlused usaldusisiku vallandamise asjas ...