Sulge
Õigusloome probleeme võib käsitleda kolme valdkonnana:
1) seadusandlik initsiatiiv;
2) seaduseelnõude ettevalmistamine;
3) õigusloome koordineerimine.
1 Seadusandliku initsiatiivi õiguslikuks aluseks on põhiseaduse §
103, mille kohaselt seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel,
Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, valitsusel ja
presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu võib teha valitsusele
ettepaneku seaduseelnõu algatamiseks. On normaalne, et suurem osa
eelnõudest jõuab Riigikokku läbi valitsuse. Valitsusel on palju
paremad võimalused kaasata parimaid asjatundjaid eelnõude
koostamisele, kui seda on Riigikogul endal. Viimasel ajal on aga
tugevnenud Riigikogu liikmete soov ise eelnõusid koostada ja esitada.
Tulemuseks on enamikul juhtudel juriidiliselt ebakorrektsed eelnõud,
mida ei ole võimalik seadustena vastu võtta või mille parandamiseks
ja ümbertegemiseks kulub liiga palju aega. Eelnõude koostamine peaks
jääma juristide pärusmaaks, küll aga saab eelnõu oma lõpliku
sisu Riigikogu liikmete otsuste kaudu.