Kokkuvõte

Eesti püüab rajada demokraatlikku, euroopalikku tsiviilühiskonda, mille üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse printsiibi austamine. Õiguskord, mida kavandab riik, realiseerub aga juristide vahendusel ja tugineb nende teadmistele ning kogemustele. Ilma kvalifitseeritud juristkonnata on Eesti kui õigusriigi ülesehitamine küsitav ning isiku õiguste ja vabaduste kaitse piisava tagatiseta.

Öeldu taustal on oluline, et juristid omandaksid piisavalt laiad baasteadmised (tasemel akadeemiline õigusharidus!), millele rajada edasine erialaline kvalifikatsioon. Seejuures on kaasaegsele õigusharidusele omased kiired arengutendentsid. See on ilmnenud selgelt viimastel aastatel, kus õigusvaldkonda iseloomustab aktiivne õigusloome. Seepärast et teadmised peavad olema tasemel, on ka uusima õppekirjanduse publitseerimine saanud erilise tähelepanu objektiks ning on üks prioriteete praeguses õigushariduses.

• õigusharidus