Kokkuvõte

Ei saa öelda, et põhiseaduse preambula tähtsuse ja õigusliku tähenduse probleemid poleks teadlasi ning praktikas töötavaid juriste köitnud. Kuid tähelepanu keskmes on see siiski olnud periooditi ja eeskätt põhiseaduste väljatöötamise, muutmise ja täiendamise käigus. Pärast Teist maailmasõda võib Euroopas täheldada kolme põhiseaduste kehtestamise lainet.

Esimesse lainesse kuuluvad Prantsusmaa 1946., Itaalia 1947., Saksamaa Liitvabariigi 1949., Kreeka 1952. ning Taani 1953. aasta põhiseadus. Teist lainet esindavad Kreeka 1975., Portugali 1976., Hispaania 1978. ja Hollandi 1988. aasta põhiseadus. Kolmanda laine moodustavad nende maade põhiseadused, kes Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tõttu vabanesid ja alustasid või taasalustasid omariiklust Kesk- ning Ida-Euroopas. 1991. aastast on pärit Rumeenia, Bulgaaria, Slovaki ja Sloveenia, 1992. aastast Leedu, Eesti, Albaania, Moldova ning Tšehhi põhiseadus. Vene Föderatsiooni põhiseadus kehtestati 1993. ja Valgevene oma 1994. aastal.

• põhiseadus
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid