Kokkuvõte

Lugesin huviga kaanest kaaneni läbi raamatu „Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus“ (Tartu Ülikool, 1996). Üldmulje oli kõigiti meeldiv. Eriti rõõmustas, et lõpuks on juristid hakanud väärtustama oma professiooni, taotlema teaduse osa suurendamist juristi ettevalmistamisel ning selle taseme hoidmisel kogu tegevusaja jooksul. Kadedaks teevad praegused laialdased võimalused mitmekülgse ja isikupärale vastava õigushariduse saamiseks. Vaielda võib mõnede taktikaliste ja strateegiliste seisukohtade üle, kuid üldsuund – anda juristidele selline haridus ja sellised täiendõppe võimalused, mis lubavad tal edukalt toime tulla erisugustes ja pidevalt muutuvates tingimustes, on kahtlemata õige ja igati kiiduväärt.

• õiguskirjandus