Kokkuvõte

Hoonestusõiguse olemus

Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 57, 976; 1996, 45, 848; edaspidi AÕS) kohaselt on hoonestusõigus võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (hoonet või rajatist). Selle määratlusega loob asjaõigusseaduse 6. osa „Hoonestusõigus“ erandi üldisest kinnisasjaõiguse reeglist, mille kohaselt maaga püsivalt seotud ehitis on maatüki oluline osa ja maaomaniku omand. Ehitis on planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) kohaselt hoone või rajatis: hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone (planeerimis- ja ehitusseadus §38). Planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 49 sisaldub ka näitlik loetelu rajatistest. Toon siinkohal selgituseks, mida kehtivas õiguses mõistetakse rajatise all: torujuhtmed; elektri- ja telekommunikatsiooniliinid; tänavad, maanteed, raudteed; maavarade ja maa-ainese kaevandamisega seotud kaeveõõned; allmaakaeveõõnete abil rajatud ehitised; veehoidlad, tammid ja lüüsid.

• hoonestusõigus
,
• ostueesõigus