Kokkuvõte

Autori eesmärk on kirjeldada ja seletada Eestis kehtivat õigust. Nagu artiklist selgub, kuulub inimsusevastaste kuritegude toimepanijate hulka üsna palju okupatsiooniaegseid kollaborante ja neid tuleb kõiki karistada, sest Eesti on (või vähemalt tahab olla) õigusriik [8, lk 60–61, 82–87, 100–103]. Meil on ainult kaks võimalust:

1) pidada kehtivast õigusest rangelt kinni,

2) leppida demokraatlikult kokku mingisuguste okupatsiooniaegsete aegumatute kuritegude osalise või täieliku andestamise printsiipides ja kiirkorras kehtestada vastav seadus.

Andestamine on hell küsimus, sest maailm on hakanud juba mõistma kommunistlike süsteemide kuritegelikku olemust [9, lk 1–826], ja mõned asjatundjad on seda alati mõistnud [3, lk 303–533; 19, lk 306–325]. Kas andestada ja kellele andestada – see tuleb otsustada kõige lähemal ajal. Sellega seostub ka eetiline probleem: kas andestamine eeldab süü tunnetamist ja kahetsust?

• inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
,
• Rahvusvaheline õigus
,
• aegumine
,
• süütegu
,
• karistuse kohaldamine
,
• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
,
• varavastased süüteod
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid