Kokkuvõte

Eesti õiguskirjanduses ei ole seni peaaegu avaldatud tsiviiltäitemenetluse probleeme käsitlevaid artikleid. Kindlasti ei saa aga lugeda nimetatud valdkonda vähetähtsaks või probleemituks. Kord, mille riik on kehtestanud kohtu otsuste ja muude täitedokumentide täitmiseks, on nii võlgniku kui ka sissenõudja seisukohalt väga oluline. Ilma efektiivse täitemenetluseta on sissenõudjal tuvastatud nõuete omamisest vähe kasu. Teiselt poolt peavad olema kehtestatud normid, mis tagavad (füüsilisest isikust) võlgniku sotsiaalse toimetulekuvõime ka pärast täitemenetlust. Tsiviiltäitemenetluse alase õigusloome on Vabariigi Valitsus pannud justiitsministeeriumile^*1, seega peab eelkõige justiitsministeerium tagama vajaliku seadusandliku baasi olemasolu täitemenetluse läbiviimiseks. Esimene samm kaasaegse täitemenetluse suunas tehti 1994. aastal, kui põhjalikult uuendati täitemenetluse seadustiku (TMS) tsiviilnõuete täitmise osa. Uuendused viidi sisse üleminekuregulatsioonina pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist. Hetkel on justiitsministeeriumis moodustatud töögrupis koostamisel uus tsiviiltäitemenetluse seadustik, mis peab asendama kogu TMS tsiviiltäitemenetluse osa ja reguleerima seda eraldatuna kriminaaltäiteõigusest. Kuivõrd eelnõu seisab eelkõige võlaõigusseaduse lõpliku valmimise taga, on vahepeal nii vastu võetud kui ka veel menetluses mitmed vahepealsed TMS muutvad eelnõud.

• Täitemenetlus