Kokkuvõte

Sissejuhatus

Seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga on palju kirjutatud erinevate valdkondade õigusliku regulatsiooni kooskõlastamisest/harmoniseerimisest EL õigusega, probleemidest, mis võivad kaasneda Eesti siseriikliku õiguse EL õigusega kooskõlla viimisel või viimata jätmisel. Tunduvalt vähem on tähelepanu pööratud valdkondadele, mille puhul on EL jätnud küsimuse reguleerimise liikmesriigi siseriikliku õiguse ülesandeks. Samas on just selliste valdkondade puhul oht, et reguleerides küsimust siseriikliku õigusega, ei märgata, et tegelikult laieneb sellele küsimusele EL õigus mõnest teisest aspektist lähtudes. Üheks ilmekaks näiteks selles osas on hasartmängu *1 õiguslik regulatsioon. Väljakujunenud arusaama juures, et hasartmängu reguleerib iga liikmesriik ise, unustatakse, et tegemist on valdkonnaga, millele laieneb EL õigus seoses erinevate küsimustega (nt konkurents, kaupade vaba liikumine jne). Siseriikliku õiguse ja EL õiguse vahekord seoses hasartmänguga on pikka aega arusaamatu olnud ka liikmesriikidele endile. Tänaseks on küsimus selgemaks saanud tänu mitmetele Euroopa Kohtu lahenditele.

• Euroopa Liit
,
• majandushaldusõigus
,
• hasartmängud
,
• maksuõigus