Kokkuvõte

Sissejuhatus

Asendusteenistus on teenistus, mis nähakse ette isikuile, kes usuliste või kõlbeliste veendumuste tõttu ei soovi (ei saa) teenida kaitseväes. Seega on asendusteenistus kompromiss riigi vajaduste ning isiku õiguste vahel. Siseveendumuslik keeldumine (conscientious objection) ja asendusteenistus seonduvad otseselt nii riigikaitsesüsteemi ja -poliitika kui ka üksikisiku usu- ja südametunnistusevabadusega. Et inimese põhiõigused on rahvusvahelise õigusliku kaitse objektiks, siis on ka asendusteenistus rahvusvahelisel tasandil pälvinud rohkelt tähelepanu. Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon ja Euroopa Liit) on koostanud õigusakte ning juhiseid siseveendumusliku keeldumise ja asendusteenistuse reguleerimiseks ning toimimise tagamiseks oma liikmesriikides. Eestis ei ole asendusteenistus tänaseni erilist tähelepanu pälvinud. Vastav õigusinstituut on küll olemas Eesti põhiseaduses (alates 1992. aastast) ja kaitseväeteenistuse seaduses (alates 1994. aastast), aga põhjalikumad teoreetilised uurimused asendusteenistuse kohta Eestis puuduvad. Ka ajakirjanduse huvisfäärist on see teema millegipärast välja jäänud.

Kuna Eesti püüab lähiajal ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga, tuleb meil demonstreerida nii seda, et isikute põhiõigused riigis on kaitstud, kui seda, et riigi kaitsevõime on vastav esitatud kriteeriumitele. Asendusteenistus ning selle taotlemise õigus, nagu öeldud, seondub otseselt mõlemaga ning väärib seetõttu analüüsi. Samuti muudab teema intrigeerivaks asjaolu, et tegelikult asendusteenistus Eestis tänaseni ei toimi.

• riigikaitse
,
• riigikaitseõigus