Kokkuvõte

Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid, mis teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõimu üle. Eesti põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut on unikaalne, sest õiguskantsler ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamendiseaduste üle. Unikaalsus tekitab küsimuse organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, millele artiklis vastust otsitaksegi. Artikkel annab ülevaate õiguskantsleri instituudi rahvusvahelisest kujunemisloost, tänase Eesti õiguskantsleri eelloost ja tekkeloost. Õiguskantsleri põhiseaduslikku seisundit käsitledes peatutakse õiguskantsleri kohal võimude lahususe süsteemis, õiguskantsleri sõltumatusel, tema õigusel osaleda Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel ning õiguskantsleri ja õigusriigi seostel. Õiguskantsleri põhiseaduslike funktsioonide juures käsitletakse eraldi tema ombudsmaniülesandeid, põhiseadus- ja seaduspärasuse järele valvaja ülesandeid ning kõrgeima kriminaalprokuröri ülesandeid. Peatutakse ka kontrollil õiguskantsleri tegevuse üle.

• Õiguskantsler
,
• Õiguskantsler
,
• Riigikontroll
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• võimude lahusus