Kokkuvõte

Meie tänapäevased teadmised karistusõiguse ajaloost ütlevad, et varamodernne karistusõiguskord tekkis varauusaegsest karistusõigusteadusest ja sellest ajaloolisest protsessist, mida tavaliselt nimetatakse „(rooma õiguse) retseptsiooniks“. Franz Wieackeri väitel ei olnud retseptsioon normikomplekside lihtne ülevõtmine; tegemist oli teaduslikustamise protsessiga. Wieackeri teaduslikustamine peab silmas ratsionaliseerimist. Autori arvates tuleb aga kahelda selles, kas teaduslikkuse kategooria on ikka piisav, et kirjeldada arusaadavalt ja veenvalt retseptsiooni kogu keerukat ajaloolist kulgu 12.–16. sajandini.
Retseptsioonide käsitlemiseks kirjeldab autor üldjoontes praegust seisu uurimisvaldkonnas, mis on ikka veel tuntud õpetatud õiguse suure retseptsioonina hilisel keskajal. Seejärel heidetakse artiklis pilk Saksa õiguse samaaegsele retseptsioonile Ida- ja Kesk-Euroopas. Ajaloolise osa järel töötab autor välja hilisel keskajal toimunud retseptsiooni mõiste.
Artikkel on avaldatud saksa keeles kogumikus K. Lüderssen (koost.). Die Durchsetzung des öffentlichen Strafanspruchs. Systematisierung der Fragestellung. Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 2002.

• õigusajalugu
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• õigusharidus