Kokkuvõte

Euroopa Liidu liikmesriigil on võimalik ühenduse õigust rikkuda akti või toiminguga, samuti akti andmata või toimingu teostamata jätmisega. Kui seeläbi rikutakse üksikisiku õigusi, mis tulenevad ühenduse õigusest, võib üksikisik esitada hagi siseriiklikku kohtusse. Lisaks võimalusele esitada hagi siseriiklikku kohtusse on üksikisikul võimalus teavitada liikmesriigi rikkumisest Euroopa Komisjoni, kes võib Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel Euroopa Kohtusse riigi vastu hagi esitada. Artiklit 226 täiendab artikkel 228, mille alusel saab Euroopa Kohus tuvastada, et liikmesriik ei täitnud Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevat kohustust ning nõuda sellelt riigilt rikkumise lõpetamiseks ja Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist, samuti määrata riigile põhisumma või karistusmakse.

Seega on üksikisikul riigi poolt ühenduse õiguse rikkumise korral kaebevõimalused nii liikmesriigi kui ka ühenduse tasandil. Artiklis antakse ülevaade nendest kaebevõimalustest ja käsitletakse kohtute ja kohtuväliste menetlejate koostööd rikkumismenetlustes. Artikli lõpus arutletakse riigi vastutuse küsimuse üle juhul, kui on tuvastatud, et ühenduse õigust on rikkunud liikmesriigi kohtuvõim ja peatutakse Euroopa põhiseaduse lepingu olulisematel muudatustel seoses üksikisiku kaebevõimaluste tõhustamisega rikkumismenetluses.

• Euroopa Liit