Kokkuvõte

Esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks on kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagada kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse praktiline väärtus on suur ning üha suureneb. Põhjuseks on asjaolu, et põhivaidlus kestab üldjuhul kaua ning oleks ilma esialgse õiguskaitseta ebaefektiivne.

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning selle lahendamisel on oluline võtta seisukoht järgmistes küsimustes: millise õiguse kaitseks on kohtusse pöördutud ning kas see õigus vajab kaitsmist esialgse õiguskaitse korras, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad kaebajale ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed, kas kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu ning kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne avaliku huvi ning kolmandate isikute õigustega võrreldes. Juhul kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustatakse ette ära põhivaidlus, tuleb kõiki eeltoodud asjaolusid hinnata veelgi rangemalt, sh peavad kaebusel olema ilmsed eduväljavaated.

Artiklis peatutakse ka esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse ja põhjendatuse eristamisel, ehkki sellel ei ole iseseisvat praktilist väärtust. Pigem on selline liigitus käsitlusse sisse toodud teema ülevaatlikkuse huvides.

Artiklis antakse ülevaade vastavast Riigikohtu praktikast, aga ka ringkonnakohtute lahenditest esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel.

• halduskohtusse pöördumine
,
• menetlus halduskohtus