Kokkuvõte

Valetamine ja teadvalt vale informatsiooni edastamine on piisavalt olulised teemavaldkonnad mitmeski juriidilise teooria ja praktika sfääris. Teadusliku psühholoogia huvisfääris on isiksuse motivatsiooni- ja tunnetuspsühholoogia küsimused. Seega on olemas eeldused potentsiaalselt viljaka interdistsiplinaarse koostöö jaoks – seda nii akadeemilise uurimistöö kui ka praktika vaatevinklist (seadusloome, kohtueelne menetlus, kohtumenetlus, eksperdi töö jm). Kognitiivse neuroteaduse tungimisega üha suuremale arvule elualadele ja paljudesse praktikavaldkondadesse – majandusse, kõrgtehnoloogiasse, tervishoidu ja meditsiini, haridusse, meelelahutusse, militaaralale – käib kaasas ka selle üha märgatavam jõudmine õigusteadusesse.

Artikkel annab ülevaate uusimatest suundadest kognitiivses neuroteaduses ja psühhofüsioloogias sedavõrd, kuivõrd need puudutavad vale ja valetamise teemat. Artiklis kommenteerib autor valetamise nähtust psühholoogia vaatevinklist; osutab nendele kohtadele õigusaktides, kus valetamise ja selle avastamise teema asjakohane on; annab lühiülevaate traditsioonilisest metodoloogiast valetamise avastamisel; esitab uuemaid andmeid moodsatest kognitiivse neuroteaduse töödest valetamise ja potentsiaalselt inkrimineeriva teabe varjamise avastamise kohta ning tõmbab akadeemilised otsad kokku neid pärismaailmaga sidudes.

• süütegu
,
• avaliku rahu vastased süüteod
,
• õigusemõistmise vastased süüteod
,
• tõendamine kriminaalmenetluses