Kokkuvõte

Pärast põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist ja sellele Riigikohtu poolt antud tõlgendust, et osa põhiseaduse sätetest on muudetud ja osa saab kohaldada vaid siis, kui need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, on tekkinud olukord, kus põhiseaduse sätete kehtivuse suhtes valitseb ebamäärasus. Demokraatliku otsustusprotsessi põhimõtetega pole kooskõlas, kui kohus võib otsustada põhiseaduse sätete kehtivuse üle. Põhiseadus paneb kohtule ülesande kaitsta põhiseadust, mitte aga otsustada, millised põhiseaduse sätted kehtivad. Euroopa Liitu kuulumise tingimustes tähendab see ülesannet tagada tasakaal Euroopa Liidu õiguse toimimise ja põhiseaduse väärtuste säilimise vahel. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse kõrval ei maksa unustada Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 2, mis räägib sellest, et liit austab liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele struktuuridele. Põhiseaduse erosioon ohustab selle võimet reguleerida avaliku võimu tegevust riigi territooriumil.

Autori hinnangul ei tähenda põhiseaduse muutmine korrektiive põhiseaduse olulistes põhimõtetes ega ka võimujaotuse mudeli muutmist. Esimese sammuna teeb autor ettepaneku taasluua põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni, et analüüsida põhiseaduse muutmise poolt- ja vastuargumente. Suurt osa aastatel 1996–1998 tegutsenud komisjoni tööst peaks saama kasutada.

• põhiseaduse muutmine
,
• põhiseadus