Kokkuvõte

Erinevalt Eesti õigusest on Saksamaal ümberkujundamisõigusel muljetavaldavalt pikk ajalugu. Esimesed algelised äriühingute ümberkujundamise reeglid olid sätestatud juba 1861. aasta Saksa kaubandusseaduses. Läbi pooleteise sajandi on seda reeglistikku kujundatud ja arendatud, kuid ka täna pole võimalik öelda, et ümberkujundamisõigus oleks lõplikult valmis. Viimane suurem õigusreform toimus Saksamaal ajalooliselt võrdlemisi hiljuti, kui kogu ümberkujundamise reeglistik ajakohastati ja moodustati selle põhjal uus eraldiseisev seadus – Umwandlungsgesetz (ümberkujundamisseadus), mis jõustus 1. jaanuaril 1995.

Umbes samal ajal töötati Eestis välja äriseadustiku eelnõu, mis jõustus seadusena 1. septembril 1995. Kuigi ümberkujundamise normid sisaldusid äriseadustikus alates selle jõustumisest, on Eesti õiguspraktikas ümberkujundamist rakendatud samm-sammult ning see on muutunud igapäevaseks alles viimastel aastatel. Esimene Riigikohtu lahend, milles analüüsiti põhjalikult juhtorganite liikmete vastutust äriühingute ühinemisel, tehti alles 31. märtsil 2010.

Käesolevas artiklis analüüsitakse juhtorgani liikme vastutuse spetsiifikat Eesti ümberkujundamisõiguses, kasutades võrdlusmaterjalina Saksa ja Šveitsi õiguskirjandust. Piiramaks artikli mahtu, on analüüsis keskendutud vaid äriühingute ühinemisele ning seda aktsiaseltsi näite põhjal.

• ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine