Kokkuvõte

19. juunil 2014võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2015. Sellega lõppes 3,5 aastat kestnud töö, mille eesmärgiks oli karistusõigus eelkõige ülekriminaliseerimise vältimise pilguga tervikuna üle vaadata.Analüüsi käigus töötati läbi kõik karistusnormid karistusseadustikus ja haruseadustes ning hinnati muu hulgas, kas konkreetset kuriteokoosseisu on vaja; kui ei, siis kas kustutada see tervikuna, kitsendada selle kohaldamisala või muuta see väärteoks; kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist; kas väärteokoosseisu on vaja või piisab haldussunnist; samuti kas vastutusnorm on arusaadav ja õigusselge ning vastab määratletuse nõuetele.

Artikkel annab ülevaate revisjoni olulisematest tõukejõududest, ettevalmistamisest ja tulemustest. Lisaks peatutakse Euroopa karistusõiguse arengusuundadel, käsitledes muuhulgas küsimusi, kas meie enda valitud suund karistuspoliitikas ühtib Euroopa Liidu omaga ja milline on Eesti roll Euroopa ühtse karistusõiguse kujundamisel.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Euroopa Liit