Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega peavad õiguskaitseorganid ja eeskätt kohus garanteerima selle, et isiku õigused ei jääks kaitseta. Siiski sisaldab kehtiv halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ka sätteid, mis võimaldavad kohtul isiku esitatud kaebuse tagastada sellele sisulist hinnangut andmata. Nii sätestab HKMS § 121 lõige 1 imperatiivsed alused kaebuse tagastamiseks ning sama paragrahvi lõige 2 kaebuse tagastamise diskretsioonilised alused. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 võimaldab muuhulgas kaebus tagastada kaebeõiguse puudumise korral.

Kaebeõiguse problemaatikat käeolevas artiklis analüüsitaksegi. Artikli keskmeks on peamiselt paari viimase aasta jooksul Tartu Ringkonnakohtu praktikas tõusnud, kaebeõigusega seonduvad teemad. Esmalt käsitletakse artiklis teemat, millal on isikul kaebeõigus HKMS § 44 lõike 1 mõttes ning kas isikul on võimalik vaidlustada ka teise isiku kohta antud haldusakte või selliseid haldusakte, mis on kaotanud kehtivuse enne halduskohtusse pöördumist. Teises osas analüüsitakse lähemalt tuvastamiskaebust kui sekundaarset kaebuse liiki. Selle raames käsitletakse tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust ning võimalust minna muud liiki kaebuselt üle tuvastamiskaebusele. Artikli viimases osas juhitakse tähelepanu mõningatele praktikas esile kerkinud probleemidele, mis seonduvad HKMS § 121 lõike 2 punktide 1 ja 2 eristamisega kaebuse tagastamisel.

• halduskohtusse pöördumine