Kokkuvõte

1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muudatustega kehtestas seadusandja kaitsjale kohustuse esitada kaitseakt. Ühest küljest on kaitseakt oluline dokument menetluses. Teisalt aga on see dokument, millele hinnangut ei anta ei Riigikohtus ega ringkonnakohtus. Autor kui esimese astme kohtunik esitab oma mõtted kaitseakti kohta, tuginedes autori menetletud üldmenetlustes esitatud kaitseaktidele. Nii on käesoleva artikli koostamiseks aluseks 76 kaitseakti.

Kehtiva KrMS § 227 lõike 3 järgi tuleb kaitseaktis märkida, millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks; tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, koos viidetega, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb ja kaitsja muud taotlused. Autor uurib, kas seadusest tulenevad eesmärgid praktikas ka täidetakse või kuidas neid paremini täita. Teemasid käsitletakse KrMS § 227 lõikes 3 esitatud teemade kaupa.

• kohtumenetlus kriminaalmenetluses