Kokkuvõte

Põhiseadused erinevad riigiti ülesehituse, sisu ja staatuse, sätete detailitäpsuse ning nende muutmise kerguse poolest. Laias laastus on neis kolme tüüpi sätteid: esiteks inimeste õigused, vabadused ja kohustused; teiseks rahva, rahvaesinduse, riigipea, valitsuse, kohtu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide vaheline võimujaotus; ja kolmandaks, ka moodsamates põhiseadustes, hulk nn sünnimärke, mis kirjeldavad rahvale olulisi väärtusi, aitavad leida teksti mõistmiseks ja sellest huvitumiseks pidet või peegeldavad põhiseaduse loomise ajal olulisi vaidlusi, mis muul ajal oleks lahendatud seadusega. Eestis on neiks olulisteks sünnimärkideks tugev rõhuasetus riiklikule iseseisvusele, õiguslikule järjepidevusele, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Lisaks mõistagi hulk sätteid, mis on seotud põhiseaduse loomise aegsete põhiliste vaidlusküsimustega, sh eestlaste ja Eesti kodanike eriõigused.

Riigiõigusteadlaste ülesanne on pidevalt hinnata, kas ja kuidas on põhiseadus käinud kaasas muutustega ümbritsevas maailmas ning kas ja kuidas luua arenguvõimalusi või kaitsta Eesti inimesi, keelt ja kultuuri uute ohtude eest. Artiklis on vaadeldud viimaste aastate Euroopa riikide põhiseaduste muutmise ja selle ümber käiva debati suundumusi. Autori arvates võib mõnes neis küsimuses vajada rahva aluskokkulepe täiendamist ka Eestis.

• põhiseadus
,
• põhiseaduse muutmine