Kokkuvõte

Klassikaline lahang koosneb lähteandmetega tutvumisest, sellele järgnevast välisvaatlusest, siseuuringust ning vajaduse korral lisauuringute teostamisest, milleks traditsiooniliselt on olnud toksikoloogiauuringud ja histoloogiline uuring. Uute meetoditena on viimastel kümnenditel lisauuringute hulka lisandunud radioloogilised uuringud: kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia. Radioloogilised uuringud võimaldavad vigastuste ja haiguste diagnoosimist mitteinvasiivselt, s.t ilma keha (sh surnukeha) avamata. Surmajärgset kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia uuringut on seetõttu hakatud nimetama digilahanguks. Radioloogilised uuringud on Eesti kohtumeditsiinis kasutusel klassikalise kohtuarstliku lahangu täiendamiseks ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatus võimaldab edaspidi asendada klassikalise lahangu siseuuringu radioloogilise uuringuga, kui see on otstarbekas ja piisav surma põhjuse tuvastamiseks.

Artiklis tutvustatakse digilahangu võimalusi ning uuritakse, millistel juhtudel võiks klassikalise lahangu asendada digilahanguga. Autor toob ära ka kaks digilahangu näidet kohtueksperdi igapäevatööst.

• Kriminalistika