Kokkuvõte

isikule omaseks tunnuseks on tegutsemine selle liikmete enamuse tahte kohaselt. Juriidilise isiku huvide ja eesmärkide saavutamine ning nii käibes osalemine toimub põhimõtteliselt organi otsuste vastuvõtmise kaudu, kus juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Samas on võimalik, et organ võtab vastu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga või teeb seda ette nähtud korda rikkudes. Seoses sellega näeb seadus ette juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse regulatsiooni.

Äriseadustik (ÄS) reguleerib kapitaliühingute (osaühingu ja aktsiaseltsi) organi otsuste vaidlustamist. ÄS-st leitav regulatsioon näeb mh ette organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks õigustatud isikute ja organite ringi. Sellesse ringi kuuluvad ka juhtorganid, s.o juhatus ja nõukogu. Artiklis uuritakse kapitaliühingu juhtorganile antud õigust vaidlustada kõrgema organi otsuseid tsiviilkohtumenetluses. Selleks otsitakse vastust küsimustele, kas ja kuidas saab juhtorgan olla kohtus menetlusosaliseks, kuidas määratakse juhtorganiga peetavas vaidluses ühingu esindaja ning kas ja missugused on erisused juhtorganile tekkinud menetluskulude kandmisel. Teema käsitlemisel võrreldakse Eesti asjaomast regulatsiooni Saksamaa omaga. Eelkõige uuritakse Saksa aktsiaseltsiseaduse norme, sest sellest seadusest tuleneb Saksamaal aktsiaseltsi juhatuse õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. Saksa piiratud vastutusega ühingu seadus GmbHG), mis reguleerib ühingut, millele sarnaneb Eestis enim osaühing, ühingu juhataja(te)le niisugust vaidlustamisõigust ei anna. Seetõttu GmbHG norme artiklis ei uurita.

• osaühing
,
• aktsiaselts
,
• juhtimine ja vastutus
,
• protsessiosalised
,
• käsundusleping
,
• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses