Menüü

Uue tarbijalemüügi direktiivi ülevõtmisest tingitud muudatused võlaõigusseaduse müügilepingu regulatsioonis

Autor:
Number 2022/8
Lk 561-572

Kokkuvõte

Käesoleva aasta alguses jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu tarbijaõiguse direktiivi: digisisu üleandmise ja digiteenuse osutamise lepingute direktiiv (digisisu direktiiv) ning uus tarbijalemüügi direktiiv. Just viimase ülevõtmine on tinginud ka võlaõigusseaduse müügilepingu osa märkimisväärse muutmise ning vastavate muudatuste tutvustamine ongi selle artikli eesmärgiks.

Suures osas ei too muudatused kaasa fundamentaalseid uuendusi ega senikehtinud põhimõtete hülgamist: mitmelgi juhul kodifitseeritakse senises kohtupraktikas kinnistunu. Eelkõige tarbijalemüüki puudutavad normid on läinud oluliselt detailsemaks ja selle põhjus on uue direktiivi maksimaalselt ühtlustavas iseloomus, mis direktiivi reeglitest riigisiseses õiguses kõrvale kalduda ei luba. Silma torkab ulatuslik digitaalse elemendiga asjade tarbijalemüügi lepingute reeglistik, mille puhul on Euroopa seadusandja soovinud laiendada tarbijate õiguste kaitset ja luua uued normid ka nn nutiasjade ostmise puhuks. Eraldi väljatoomist väärib seejuures senises õiguses tundmatu uuenduste (update’ide) tegemise kohustus: müüja ei võlgne uue regulatsiooni kohaselt ostjale digielemendiga kauba müümisel mitte üksnes asja üleandmise hetkel puudusteta kaupa, vaid peab tagama, et selle digielementi ka hiljem teatud perioodi jooksul uuendatakse ja seeläbi kauba lepingutingimustele vastavus säilitatakse. Uutest muudatustest ehk praktikas kõige olulisemaks võib aga pidada ümberpööratud tõendamiskoormise pikendamist kuuelt kuult ühe aastani: teisisõnu eeldatakse tarbijalemüügi puhul edaspidi, et kui asjal ilmneb ühe aasta jooksul puudus, siis oli see asi puudusega algusest peale ja müüja järelikult selle puuduse eest ka vastutab.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse