Sulge
Alates 1. septembrist 2022 on Eestis kohtueelne perelepitus kohustuslik ning hooldus- ja suhtlusõiguse asjades saabki kohtusse pöörduda vaid pärast perelepituse läbimist või kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud selle kohta lepituse edutuse tõendi.
Autor on kohustusliku perelepituse suhtes kriitiline. Kohustuslik perelepitus on naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (ehk Istanbuli konventsiooni) artikli 48 lõike 1 kohaselt keelatud. Formaal-juriidiliselt ei pea lähisuhtevägivalla ohvrid ka Eestis kohustuslikku lepitust kaasa tegema, kuid praktikas see alati nii ei toimi. Seda eelkõige olukordades, kus ohver ei taha vägivallast rääkida, sest tal ei ole selle kohta tõendeid. Ka on jutt perelepituse sõbralikust kõiki arvestavast lahendustele suunatud formaadist autori arvates elukauge. Tegelikkuses on see sageli menetlus, mida vägivallatsenu naudib ja mis ohvri jaoks on peaaegu alati traumeeriv kogemus. Kuna statistika kohaselt on perelepitus 84% juhtudest ebaefektiivne, siis saab selle kohustuslikkuse puhul autori arvates rääkida isegi põhiseaduslikust probleemist, sest õigus pöörduda kohtusse on põhiseaduse § 15 kohaselt põhiõigus.