2. jaanuaril tähistas oma 90 aasta juubelit Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud emeriitprofessor Heino Siigur. H. Siigur sündis Sindis vabrikutööliste peres ^*1 , õppis Sindi algkoolis ja Pärnu I keskkoolis (praegu Pärnu Ühisgümnaasium), mille lõpetas 1949. aastal. Samal aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas, asudes ellu viima oma juba algkooli ajal tekkinud soovi saada juristiks.

Esimesed sügavamad kokkupuuted tööõigusega tekkisid H. Siiguril ülikooli 4. kursusel, kui ta kirjutas hiljem auhinna saanud kursusetöö töötaja vallandamisest tööle kõlbmatuse tõttu. Sel ajal õigusteaduskonnas tööõigust õpetanud dots Johannes Mäll kutsus H. Siigurit juba tudengina tööõigusele spetsialiseeruma ja end ülikooliga siduma. H. Siigur kaitses 1954. aastal dots J. Mälli juhendamisel diplomitöö palga õiguslikust reguleerimisest ning lõpetas ülikooli kiitusega. Töötasu temaatika jäi ka edaspidi H. Siiguri peamiseks uurimisvaldkonnaks.

Pärast õigusteaduskonna lõpetamist jäi H. Siigur tööle ülikooli. Tema esimene töökoht oli riigi- ja haldusõiguse kateeder, kuhu ta võeti tööle vanemlaborandina. Alates 1955. aastast töötas H. Siigur kateedris vanemõpetajana, tema peamisteks õpetamisvaldkondadeks kujunesid finantsõigus ja raamatupidamine, väiksemas mahus jagas ta tudengitele teadmisi ka tööõigusest.

1957. aastal sai H. Siiguri töökohaks majandusteaduskond ^*2 , mis vajas edasiseks arenguks tugevamat õppejõudude koosseisu. 1961. aastal kaitses H. Siigur kandidaadiväitekirja töötasustamise eriviisidest. Ka majandusteaduskonda siirdumise järel jätkas H. Siigur õigusteaduskonnas finantsõiguse õpetamist. H. Siigur jäi majandusteaduskonnaga seotuks kuni 1991. aastani: õpetas seal esialgu vanemõpetajana, alates 1966. aastat dotsendina ja hiljem professorina rahandust ja tööõigust ning töötas mitmel administratiivsel ametikohal.

Doktoritöö töötasustamisest põllumajandusettevõtetes (sovhoosides) kaitses H. Siigur 1983. aastal Moskvas ning sai professorikutse 1985. aastal. Aastatel 1988–1991 oli prof Siigur Tartu Ülikooli õppeprorektor ning seejärel jätkas töötamist professorina õigusteaduskonnas, õpetades tudengitele tööõiguse kursusest palga õigusliku reguleerimise osa ja rahvusvahelist tööõigust ning jätkuvalt ka tööõigust majandusteaduskonnas.

Allakirjutanu esimesed kokkupuuted prof Siiguriga pärinevad samuti 1990. aastate esimesest poolest. Kuigi sellel ajal polnud prof Siiguri õppetöö maht õigusteaduskonnas suur, oli ta ometi üks unustamatumaid õppejõude. Loengutest on meelde jäänud tema põhjalikud teadmised tööõigusest, kõva ja selge hääl, sära silmanurgas ja soe huumorimeel. 1995. aastal valiti H. Siigur emeriitprofessoriks ning ta jäi pensionile, olles Tartu Ülikoolis töötanud üle 41 aasta.

Peale emeriteerimist prof Siiguri aktiivne tööelu jätkus. Juba 1990. aastate algusel osales ta koos õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse professori Inge-Maret Orgoga enamiku tööseaduste väljatöötamisel. Nende seaduste tutvustamine ja selgitamine nii teaduslikes ja populaarteaduslikes väljaannetes kui ka ettekannete ja koolituste vormis sai prof Siiguri edasiseks tegevuseks paljudeks aastateks. Samuti õpetas ta tööõigust mitmes erakõrgkoolis ning oli hinnatud õigusekspert.

Side ei katkenud ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga, kus prof Siigur pärast emeriteerimist mõned aastad õpetamist jätkas. Samuti osales ta koos töö- ja sotsiaalhooldusõiguse õppetooli õppejõududega Eesti Teadusfondi grantide taotlemisel ja täitmisel ning oli 2001. aastal nii allkirjatanu kui ka prof Gaabriel Tavitsa doktoritöö oponent.

Emeriitprofessor Siiguri aktiivne osavõtt ühiskondlikest ettevõtmistest on jätkunud viimaste aastateni. Ta oli aastatel 1991–1994 Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi esimees ning võttis seejärel seltsi tegemistest mitu aastat aktiivselt osa. Emeriitprofessor Siigur on olnud sage osaleja nii õigusteadlaste päevadel kui ka õigusteaduskonna korraldatud konverentsidel ja muudel üritustel. Eredalt on meelde jäänud emeriitprofessor  Siiguri visiidid õigusteaduskonda, kus ta ilmaelu ja tööõiguse probleemide üle arutleda armastas, seda ikka talle omase sõbaliku tögamise ja sooja huumorimeele saatel.

Soovin nii enda kui ka õigusteaduskonna kolleegide poolt emeriitprofessor  Siigurile head tervist, jätkuvat huumorimeelt ning kestvat huvi maailmas toimuva vastu.

Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson

Märkused:

^*1 Käesoleva teksti koostamisel oli abiks H. Siiguri suurepärane elulooraamat „Kasarmutoast professoriks“ (Juura 2011), millest pärineb valdav osa tekstis toodud faktidest.

^*2 Majandusteaduskond oli formaalselt õigusteaduskonna osa 1954. kuni 1968. aastani.

• Info