Kokkuvõte

2009. aastal jõustunud töölepingu seadus (TLS) sündis majandusliku madalseisu ajal, millest on eriti tugevalt puudutatud töösuhted ning kogu ettevõtlussektor. Finantskriis on põhjustanud hulgaliselt kohanemisvõimetute ettevõtjate lõpetamisi maksejõuetuse tõttu. Selliselt on toimunud majandussektori puhastamine nõrgematest ettevõtjatest, püsima on jäänud vaid dünaamilisemad ja kohanemisvõimelisemad.

Siinjuures tekib küsimus, kas ja kuidas on ettevõtte omanike või valdajate vahetumisel kaitstud töötajate õigused ning tagatud töölepingute säilimine, kui ettevõtte võõrandajast tööandja muutub või on muutunud maksejõuetuks. Käesolevas artiklis analüüsitakse 2009. aasta TLS §‑s 112 sisalduva töölepingute ülemineku reeglistiku vastavust Euroopa Liidu õigusele ning tuuakse esile olulisemad positiivsed ja negatiivsed arengusuunad asjaomase reeglistiku muutumises Eestis.

Teema kontekstis on artiklis käsitletud nii 2009. aasta TLS‑i kui ka 1992. aasta töölepingu seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust, võlaõigusseadust ning pankrotiseadust. Andmaks hinnangut kehtiva regulatsiooni kooskõlale Euroopa õigusega, on autor lähtunud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2001/23/EÜ ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning Euroopa Kohtu praktikast, mis on töölepingute ülemineku põhimõtteid oluliselt täpsustanud ja edasi arendanud.

• töölepingu lõpetamine
,
• nõuete ja kohustuste üleminek
,
• Maksejõuetusõigus
,
• Euroopa Liit
,
• riigivastutus