Ilmselt igaüks meist on ühel või teisel moel seisnud õigusliku probleemi ees, millele seadus kas ei anna üldse vastust või kui annab, siis on see ebatäiuslik, vastuoluline või ebaõiglane. Vaevalt ...

Eesti taasiseseisvumine seadis Eesti õigusteaduse ette ülesanded, millega tal ei olnud juba aastakümneid tulnud tegeleda. Iseseisev riik vajab ka iseseisvat õigusteadust. Muidugi mitte selles mõttes ...

Mul on au ja rõõm esineda Teie ees Eesti ülikooli 78. aastapäeva tähistamise käigus. Just 78 aastat tagasi loodi eestikeelne ja eestimeelne ülikool, mille struktuuri hulka kuulus Euroopa ülikoolide ...

Viimasel ajal on Eestis palju vastakaid arvamusi tekitanud igivana küsimus sellest, kuidas peaks kohtunik õigust tõlgendama ja rakendama. Laialdast tähelepanu on seejuures pälvinud seaduse sätte ja ...

...seisukohavõttude raames igatahes eelkõige Euroopa õigusfilosoofias muutunud üheks põletavamaks probleemiks.“ 9. detsembril......seisukohavõttude raames igatahes eelkõige Euroopa õigusfilosoofias muutunud üheks põletavamaks probleemiks.“ Ettekandja...

Õiguse teooria eesmärk on alati olnud õiguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Siin on piltlikult öeldes tegemist orgaanilise tervikkujundi loomisega õigusest. Nii peaks õiguse teooria kaasa aitama ...

Kuidas ka õigust ei määratletaks, ühe osa õigusest moodustavad igal juhul õigusnormid ehk õigus objektiivses mõttes. Selleks et õigus saaks täita oma funktsioone ja et normistik oleks kergesti käsitatav ...

Kahekümnendal sajandil kasutusel olevates õiguse definitsioonides on sõnale „riik“ kindlustatud eriline koht. Riik on õiguse allikaks ja tagajaks. Ilma riikliku sunni rakendamise võimaluseta polekski nagu ...

... Õigusajalugu, õigussotsioologia ja õigusfilosoofia on leidnud õigusmõtlemises, aga ka õigushariduses......mõistmiseks. Õigusajalugu, õigussotsioologia ja õigusfilosoofia on leidnud õigusmõtlemises, aga ka õigushariduses...

...kokku Bergbohm ise oma raamatus „Jurisprudents ja õigusfilosoofia“ (Jurisprudenz und Rechtspilosophie). Isegi tänapäeva......õigusekäsitlusest ning võtab ühtlasi kokku Bergbohmi realistliku õigusfilosoofia põhiarusaamad. Samas kattub see ka Carl Schmitti...

Juristid ei saa tänapäeval mööda vaadata moraaliteooriatest ning õigluse käsitlustest. Õigluse idee peaks õigussüsteemis kajastuma nii seadusandja loodavates õigusaktides kui õigusemõistja otsustustes ...

...episteemilisel analüüsil tegemist õigusteadusega või õigusfilosoofiaga? Vastuseks piisab ühe, ent lepingulistele suhetele......epistemoloogilisele) küsimusele võib saada vastus õigusfilosoofia fundamentaalsele (ontoloogilisele) küsimusele õigusnormi...

...tuleb koguni tõdeda, et umbes 25 sajandit tegelesidki õigusfilosoofiaga peaaegu eranditult filosoofid. Et seal kõrval juba......saanud juristid, see ei puutunud asjasse. Ka nimetus „õigusfilosoofia“ ise on vaid paari sajandi vanune. Varem räägiti...

Sissejuhatus Kui keegi väidab midagi asjalikku meid ümbritseva maailma kohta, saab talle alati esitada vähemalt kaks mõttekat küsimust: „Kust sa tead?“ ja „Mida see tähendab?“ Need kiuslikud ja lapselikud küsimused ...

Artikkel *2 käsitleb poliitika analüüsi lääneriikide (USA), aga ka Ida- ja Kesk-Euroopa üleminekuühiskondade keskkonnas, sealhulgas Eestis. Selgitatakse mujal maailmas töötavate ajutrustide ehk mõttekeskuste ...

...tõttu on sünergeetika vaadeldav omaette peatükina õigusfilosoofias. Eesti varasemas õigusteaduslikus kirjanduses puuduvad......Ulatuslikumalt, kuid sisuliselt isegi kitsamalt on õigusfilosoofia ajaloolist osa kirjeldanud A. Taska, piirdudes vaid...

Omariikluse roll õiguskorra loomisel Omariiklus pole Eestit saatnud mitte kogu aeg. Õigem oleks öelda, et omariikluse periood on meie jaoks ajaskaalal olnud kaunis lühike. Samas on ainult riik kui organisatsioon ...