Menüü

Kokkuvõte

Õigusfilosoofia on teadus, mis tegeleb õiguse põhimõtteliste probleemide reflekteerimisega filosoofia meetodite ja vahenditega. Niisiis on tegemist olemuslikult filosoofilise, mitte juriidilise distsipliiniga. Seda enam tõusetub küsimus, milleks see siis ikkagi on vajalik juristile.

Antiigist saati on õhtumaises mõtteloos leidunud hulganisti filosoofe, kes on väitnud midagi olulist ja põhjapanevat õiguse kohta. Samas ei olnud nad ise kuidagi seotud sellega, mida me nimetame juristi professiooniks. Ajaloolises perspektiivis tuleb koguni tõdeda, et umbes 25 sajandit tegelesidki õigusfilosoofiaga peaaegu eranditult filosoofid. Et seal kõrval juba Vana-Roomas ja hiljem alates kõrgkeskajast ning ülikoolide rajamisest ka mujal Euroopas tegid oma igapäevatööd ka juriidilise hariduse saanud juristid, see ei puutunud asjasse. Ka nimetus „õigusfilosoofia“ ise on vaid paari sajandi vanune. Varem räägiti „loomuõigusest, loomulikust õigusest“. Vajadus õigusfilosoofia kui iseseisva distsipliini järele tuli käsikäes kahtlusega, kas üldse on olemas mingi loomulik, iseenesest kehtiv ning meie käsutamis- ja sisustamisulatusest väljapoole jääv ideaalkord.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse