Kokkuvõte

Juristid ei saa tänapäeval mööda vaadata moraaliteooriatest ning õigluse käsitlustest. Õigluse idee peaks õigussüsteemis kajastuma nii seadusandja loodavates õigusaktides kui õigusemõistja otsustustes. Et otsusetegijad peavad ühiskonnakorralduse toimimiseks veenma auditooriumit oma otsuste õigsuses, siis peavad tehtavad lahendid vastama kehtivale väärtuskorrale. Käsitledes artiklis õigluse idee osa argumentatsioonis üldiselt, peatutakse otsuste tegemisel nn lihtsate kaasute puhul, kus ei teki küsimusi kohaldatava normi leidmisel, ja keerukate kaasuste puhul, mille lahendamisel tuleb analüüsida kogu õiguskorda tervikuna ning kus seetõttu on õigluse ideel täita eriti oluline roll. Autori arvates on õigluse idee on oluline ka tõlgendusmeetodi valikul, kuna see valik peab toimuma lähtuvalt sellest, milline meetod aitab kõige paremini õiguse sisemist ideed tabada. Peatudes õigluse idee osal spetsiifilisemalt Eesti kontekstis, on ennekõike keskendutud Riigikohtu otsustes, eelkõige põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendites sisalduvatele õigluse argumentidele. Tulenevalt Euroopa Ühenduse õiguse praegusest ning tulevikus tõenäoliselt kasvavast mõjust Eesti õigussüsteemile, on võrdlevalt analüüsitud Euroopa Ühenduste Kohtu lahendeid.

• õigusfilosoofia
,
• õigusemõistmine
,
• Euroopa Liit