Kokkuvõte

Kohus ja sõltumatud kohtunikud koos oma eetiliste reeglitega on üks riigi toimivatest võimusümbolitest, nn kolmas võim.

Kohtusüsteem selle praegusel kujul on Eestis mõned aastad toiminud ning see peaks olema piisav aeg arusaamiseks, kuidas ja milliste põhimõtete kohaselt kohut peetakse.

Aeg-ajalt, süsteemi teatud arenguetappidel, on sobiv aeg maha võtta ja järele mõelda, mida kohtupidamises kehtivad põhimõtted ja normid tähendavad, milliseid põhiväärtusi eneses kannavad, on need täna sobilikud ja piisavad, samuti silmas pidada süsteemi võimalikke arenguteid.

Et põhiväärtuste üle mõtiskleda, tuleb enne olulised asjad selgeks vaielda. Edaspidine on üks võimalikest ja seejuures subjektiivse pitseriga katsetest selguse poole jõuda, esitades iseendale lihtsaid küsimusi asjade kohta, mis on reguleeritud, normeeritud ja defineeritud ning tunduvad lisaks kõigele veel enesestmõistetavad. See on katse ka vastata nendele küsimustele ja seda ennekõike läbi tsiviilkohtupidamise prisma. See küsimine-vastamine ei ole võrreldav kohtulahendiga, mis samuti sisaldab küsimist – protsessiosaliste poolne õiguse küsimine- ja vastamist – kohtu vastamine läbi õigusemõistmise.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid