Menüü

Kokkuvõte


1. Tagasivaade ajalukku

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul hakati paljudes riikides üldlevinud karistuste (ihunuhtlus, surmanuhtlus, pagendus) asemel süüdimõistetuid ühiskonnast eraldama ja kinni pidama selleks ettenähtud asutustes – vanglates. Klassikaline retributsiooniteooria on sõnastatud Cesare Beccaria poolt 1764. aastal kirjutatud essees „Kuritegudest ja karistustest“, kus vanglat käsitati nii karistuse kandmise kohana kui ka rehabilitatsiooni asutusena. Karistuse kohta on aga kirjas, et see peab olema õiglane.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse