Kokkuvõte

Sissejuhatus

Pidevalt suureneb seaduste hulk, milles nähakse ette võimalus kasutada avaliku halduse teostamisel halduslepingut (nt Vabariigi Valitsuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, päästeseadus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, arhiiviseadus, kriminaalhooldusseadus, kohalike maksude seadus jne). Samuti viitab põhiseaduse § 153 võimalusele panna riigi poolt kohalikule omavalitsusele kohustusi muuhulgas ka kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seega on halduslepingul oma sõnaselge koht juba konstitutsioonis. Siiski ei ole seadusandja veel kehtestanud ühtset haldusmenetlust käsitlevat õigusakti, milles oleks sätestatud haldusmenetluse protseduurireeglite ning haldusakti kohta käivate sätete kõrval ka halduslepingu õiguslikku olemust määratlevad kriteeriumid ning selle kasutamisel kehtivad nõuded. Halduslepingu legaaldefinitsiooni kohtumenetluse vajadusteks annab 1. jaanuaril 2000 jõustuv halduskohtumenetluse seadustik (RT I 1999, 31, 425 – edaspidi HKS), mille § 4 lõige 1 mõistab halduslepinguna avalik-õiguslikke suhteid reguleerivat lepingut. Kuigi nimetatud definitsioon kannatab samade puuduste all, mis Saksamaa Liitvabariigi haldusmenetluse seaduse (Verwaltungsverfahrensgesetz^*1; edaspidi VwVfG) §-s 54 nimetatud leping avaliku õiguse valdkonnas, on sellega kahtlemata astutud samm edasi.

• munitsipaalõigus
,
• haldustoimingud
,
• tehingu vorm