Kokkuvõte

Hetkel puuduvad Eestis igasugused nõuded väljaspool Eesti Advokatuuri ja Notarite Koda õigusteenuse osutamisega tegelevate isikute kvalifikatsioonile, mis ei taga kvalifitseeritud ja usaldusväärse õigusabi pakkumist. Praegu Riigikogu menetluses oleva õigusteenuse seaduse eelnõu näeb ette nõuded tulevaste õigusnõustajate kutsealasele tegutsemisele, sisaldades samas ka üldisi põhimõtteid õigusteenusele ja reguleerides riigi õigusabi osutamist advokaatide ja õigusnõustajate poolt. Eelnõu seadusena vastuvõtmise järel peaks õigusnõustaja termin seega saama uue, senisest kindlama sisu. Eelnõuga kehtestatakse nõuded nii õigusnõustaja kandidaadi haridusele kui ka varasemale töökogemusele, samuti sätestatakse kutseeksami sooritamise nõue, kus kontrollitakse eksamineeritava teadmisi. Erinevalt advokatuurist puudub patrooni süsteem, samuti puudub õigusnõustajate puhul kutseala autonoomne omavalitsus. Artiklis põhjendab eelnõu üks autoritest õigusteenuse seaduse vajalikkust ja eelnõu valikuid. Autor käsitleb küsimust, miks riik üldse sekkub õigusteenuse osutamise küsimustesse, millised on kvaliteetsele õigusteenusele ja õigusnõustaja kutsestandardile esitatavad nõudeid ning millised on õigusnõustaja osas kehtima hakkava regulatsiooni sarnasused võrreldes advokaadiga, ja millised erinevused.

• Tarbijakaitse
,
• Advokatuur
,
• Notariaat
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• majandushaldusõigus