Kokkuvõte

Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Bologna deklaratsioonist lähtudes koostanud õigusteaduse uue reformitud õppekava. Vastavalt uuele õppekavale on bakalaureuse- ja magistriõppe nominaalkestus viis aastat (seni kuus aastat) ning rakendub mudel 3+2. Bakalaureuseõppe eesmärgiks on anda üliõpilastele laiapõhjalised alusteadmised sotsiaalteaduste, sealhulgas õigusteaduse valdkonnas. Õigusteaduse bakalaureuseõppes omandatud teadmised võimaldavad töötada õigusalaseid alusteadmisi nõudvatel ametikohtadel. Magistriõppe eesmärgiks on anda terviklik akadeemiline õigusharidus, alusteadmised õpingute jätkamiseks doktoriõppes ja kutseoskused töötamiseks juristi kõrgkvalifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel. Artiklis toob õigusteaduskonna dekaan välja olulisemad põhimõtted, millest on lähtutud uue õigusteaduse õppekava sisustamisel.

Akadeemiline kõrgharidus on teaduspõhine õigusharidus, mis tähendab eelkõige seda, et õpetamine peab põhinema õppejõudude teadustööl. Teadustöö tegemine on võimalik selle piisava finantseerimise korral. Õigusteaduse alafinantseerimine on viinud selleni, et õigusteaduse arendamine Eestis on muutunud teaduskonna eraasjaks, riik seda ei väärtusta ning ei pea oluliseks.

Viimastel aastatel on riigitellimus oluliselt vähenenud ja kasvanud tasulise õppe osakaal. Kui ei arendata välja adekvaatset õppelaenude süsteemi, siis hakkab tasulise õppe osakaalu edasine kasv negatiivselt mõjutama õppijate suutlikkust ning kokkuvõttes kogu juristkonna taset.

• õigusharidus