Kokkuvõte

Põhiseaduse printsiibid ja nõuded pole abstraktsed, õigusliku tegelikkuse ja reaalse elu kohal hõljuvad nähtused, vaid nende selge teadvustamine ja arvestamine võiks kaasa aidata praktiliste küsimuste lahendamisele.

Artiklis selgitatakse, kuidas põhiõiguste kaitse vajadusest ja Eesti põhiseaduse olulistest aluspõhimõtetest – demokraatia ja õigusriigi printsiip – kasvavad välja nõuded sisemist rahu tagavate riigiorganite tegevusele.

Autor jõuab järeldusele, et põhiseadus näeb enam või vähem konkreetselt ette nõuded, millele peaks vastama õiguslik baas ja organisatsiooniline ülesehitus riigi sisemise rahu tagamisel. Põhiõiguste kaitse vajadusest, demokraatia ja õigusriigi printsiipidest tuleneb kõige üldisemalt nõue, et politsei tegevus põhiõigustesse sekkumisel peab olema seaduslik, läbipaistev ja kontrollitav – lõppkokkuvõttes tagasiviidav rahva tahtele. Oluline on, et inimesed teaks, millised on politsei ülesanded ning õigused nende ülesannete täitmisel. Sama tähtis on, et politsei ise mõistaks, millised on tema ülesanded ja õigused. Kuna ohtude tõrjumine on riigi põhiseadusest tuleneva ülesande – tagada sisemine rahu – väga oluline osa, siis see riiklik ülesanne ei tohi jääda politsei teiste ülesannete varju.

• demokraatia
,
• õigusriik
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• politseiõigus
,
• järelevalve ja kontroll
,
• menetlejad