Kokkuvõte

Asjaõigusseaduses on sätestatud, et kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked (§ 62). Muud õigussuhted ei kuulu kinnistusraamatusse kandmisele. Sama selgelt on asjaõigusseaduses sätestatud, et asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (§ 59 lg 1). Pole sätteid, mis kinnitaksid, et ka märked saavad kinnistamisega järjekoha. Asjaõigusseadusest tuleneb, et märke järgi määratakse selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud (§ 63 lg 6). Õiguskirjanduses on aga märke järgi järjekoha määramisest tuletatud märke järjekoht. See seab kahtluse alla järelduse märgete järjekoha puudumise kohta.

Artiklis analüüsitakse konstrueeritud kaasuse lahendamise kaudu, milline on erinevate kinnistusraamatusse kantavatel märgete (eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse) sisu ja selle kaudu otsitakse vastust küsimusele, kas neil märgetel saab olla järjekoht. Autor peatub eraldi korteriomandi omanike kokkuleppe, üürilepingu märke ja omandamise nõude tagamise eelmärke kandmisel kinnistusraamatuse. Täiendavalt käsitletakse artiklis notari esindusõigust kinnistamismenetluses ja uute registriosade avamise problemaatikal olukorras, kus kinnistu jagatakse mitmeks kinnistuks.

• Notariaat
,
• kinnistusraamat
,
• korteriomand
,
• Maksejõuetusõigus
,
• hagi