Kokkuvõte

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 50 punkti 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust, kui see kohustus on ette nähtud töölepinguga. See nõue on tõenäoliselt üks enim küsimusi tekitanud töötaja kohustusi. Kuna äri- ja tootmissaladuse definitsiooni antud ei ole, võib ainuüksi sellise info kindlaksmääramine raskusi tekitada. Iseenesest pole väär seisukoht, et äri- ja tootmissaladuse defineerimine polegi vajalik, sest mõiste (kirjelduse või loetelu näol) peaks olema toodud kas töölepingus või lahendatakse küsimus kohtupraktikas. Tegelikkus on see, et selline kohtupraktika endiselt puudub. Täpsema regulatsiooni ja kohtupraktika puudumisel on tööandjatele sisuliselt jäetud vabad käed, otsustamaks informatsiooni konfidentsiaalseks kuulutamise üle.

Äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust nimetatakse ka töötaja konfidentsiaalsuskohustuseks. Sellest lähtudes ongi käesolevas artiklis käsitletud äri- ja tootmissaladuse määratlemise problemaatikat laiemalt töötaja konfidentsiaalsuskohustuse aspektist. Esmalt selgitatakse, mida töötaja konfidentsiaalsuskohustus endast kujutab, ning seejärel analüüsitakse konfidentsiaalse teabe määratlemisega seotud küsimusi. Kuna see teema Eesti kohtupraktikas tõusetunud ei ole ning ka teoreetilisi käsitlusi on napilt, tuginetakse artiklis mitme teise riigi kaasustest ja õiguskirjandusest pärit näidetele. Kuigi töölepingu seaduse eelnõu on praeguseks ajaks Riigikogu menetlusest tagasi võetud, on põgusalt peatutud ka selle regulatsioonil.

• tööleping
,
• töötaja
,
• tööandja