Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui põhiõigusnorm ise ega ava tegelikult ettevõtluse ainuomast olemust. Sellisel juhul ei saa rääkida ka nende üldistuste efektiivsest toimest seadusandlikele ja haldusmeetmetele põhiõigusliku kaitse ulatuslikuma tagamise tähenduses.

R. Alexy on märkinud, et põhiõiguse kaitseala kindlaksmääramiseks ei piisa põhiseaduse sõnastuse mõistmisest – kõige olulisem on vastava põhiõigusnormi funktsiooni mõistmine. Senised kohtu poolt tehtud üldistused ei käsitle ettevõtluse sisemist struktuuri ega ka selle struktuurielementide olulisust ettevõtlusvabaduse mõiste sisustamiseks. Kohtupraktikas esinev üldistus, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus, sobib pigem iseloomustama üldise tegevusvabaduse varalist aspekti.

Autor leiab, et ettevõtlusvabaduse olemust iseloomustavad eelkõige ettevõtluse sisemised funktsioonid ja institutsionaalne aspekt ning need on täpsemini avatavad ettevõtluse majanduslike käsitluste abil. Eri käsitluste põhiseisukohti üldistades esitab autor oma nägemuse, kuidas ettevõtlusvabaduse kaitseala määratleda.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• majandushaldusõigus
,
• konkurents
,
• äriõiguse üldmõisted ja printsiibid