Kokkuvõte

Rahapesu kuriteokoosseis sisaldub erinevates rahvusvahelistes õigusaktides alates 1988. aastast, kui võeti vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsioon. 16. mail 2005 allkirjastati Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsioon ning 26. oktoobril 2005 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu kolmanda direktiivi selles valdkonnas. Eestis sätestati esmakordselt rahapesu koosseis 1. juulil 1999 jõustunud rahapesu tõkestamise seaduses. 1. jaanuaril 2004 nimetati seadus ümber rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduseks.

Kuivõrd rahapesu võib olla riigipiire ületav kuritegu, on rahvusvaheline üldsus huvitatud ühtsete seisukohtade saavutamisest rahapesu kriminaliseerimisel. Sellest tulenevalt analüüsitakse artiklis rahapesu koosseisu rahvusvahelistes õigusaktides ning Eesti õigusaktides ja kohtupraktikas, tuvastamaks, kas Eesti seadusandja on rahapesu koosseisu sõnastanud selliselt, nagu seda õigushüve kaitsmisest lähtuvalt kohustavad rahvusvahelised õigusaktid. Näitena käsitletakse ka rahapesu koosseisu Saksamaa ja Soome karistusseadustikus.

• majandusalased süüteod
,
• varavastased süüteod