Kokkuvõte

Nõue omab varalist väärtust ja esineb õiguskäibe esemena (Venemaa Föderatsiooni TsK § 336 lg 1 ja § 382 lg 1 p 1). Seetõttu tekib kiusatus tunnustada võlausaldaja õigust nõudele sarnaselt omanikul asja suhtes olevate õigustega. Erinevalt võlausaldaja nõudest endast, mis on suunatud ainult võlgniku vastu, oleks võlausaldaja õigus nõudele asjaõigus, mis seob oma omajat igaühe ja kõigiga; nõude loovutamist tuleks sel juhul vaadelda nõude ülekandmisena, nõude pantimist aga selle nõude koormamisena. Nii saaks tõmmata paralleeli asja omandi ja nõude kuuluvuse vahele. See subjektiivse mõttearenduse tulemuseks olev paralleel viis selleni, et hakati pidama võimalikuks rääkimist nõude omandist (Eigentum an der Forderung).

Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kuivõrd selline käsitus on teaduslikult ja praktiliselt õigustatud.

• omand
,
• nõuete ja kohustuste üleminek