Kokkuvõte

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 5 teine lause sätestab võlausaldaja õiguse sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/7/EL ülevõtmist kohaldub nimetatud säte ainult tarbijaõigussuhetes ning majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele pooltele kohaldub erisättena VÕS § 113¹.

Kuigi võla sissenõudmiskulude regulatsioon lisati VÕS § 113 lõikesse 5 alles 2011. aastal, on juba praegu tõusnud küsimus, kas sättes toodud mõistlikkuse piirangut praktikas üldse kohaldatakse ning kas VÕS § 113 lõike 5 teine lause vajaks uuesti muutmist.

Artiklis analüüsitakse, kas VÕS § 113 lõike 5 teisest lausest tulenev mõistlikkuse piirang võla sissenõudmiskulude hüvitamisel on piisav või tuleks tarbijaõigussuhetes sissenõudmiskulude valdkonda täpsemalt reguleerida, eelkõige maksimaalsete piirmäärade seadmise kaudu.

• leping
,
• Tarbijakaitse
,
• kohustuse rikkumine