Kokkuvõte

Tänane Euroopa seisab silmitsi terrorismiohust tingitud keerulise julgeolekuolukorraga. Olukord on seda tõsisem, et terroristid ei ole enam vaid kaugete piiride tagant pärit anonüümsed välismaalased, vaid ka inimesed samast riigist, linnast või tänavalt. Seetõttu räägitakse üha enam inimeste radikaliseerumisest, selle ohtlikkusest ja ilmingutest.

Võimalik radikaliseerumisoht ei puuduta aga vaid vabaduses viibivaid inimesi. Globaliseerunud maailma meedias ning akadeemilistes ja poliitilistes ringkondades käib pidev diskussioon, kas kinnipeetavad, kes pöörduvad vangistuses viibides islami usku või juba on seda usku, võiksid kujutada endast ohtu riikide julgeolekule.

Käesolev artikkel käsitleb kinnipeetavate radikaliseerumise olemust ja sellega seonduvaid aspekte ning Eesti vanglasüsteemi tänast võimekust ja võimalusi radikaliseerumise ilmingutele vastata. Artikli eesmärgiks on leida Eestis kehtiva vangistusseaduse praktilisi võimalusi reageerida kinnipeetavate radikaliseerumise ilmingutele. Samuti pakkuda esmaseid lahendusi, mille abil saavad Eesti vanglad võidelda kinnipeetavate radikaliseerumise ilmingutega.

• riigivastased süüteod
,
• karistuse täideviimine