Kokkuvõte

Avaliku korra mõistet võib pidada üheks juriidiliseks lähtekohaks küsimusele, millistel juhtudel tuleb korrakaitseorganitel (sh politseil) astuda samme riikliku järelevalve vormis. Teoreetiliste õiguslike diskussioonide kõrval omab avaliku korra mõiste tähtsust ka korrakaitseorganite igapäevase praktilise töö seisukohast. Seda, et politsei olevat liialt koormatud talle mitteomaste ülesannetega, tajutakse ilmselt üldise probleemina ka poliitilistes aruteludes. Kuigi avaliku korra mõistest on senises Eesti õiguskirjanduses omajagu räägitud, ei ole kuigipalju rõhku pandud küsimusele, kas ja millises ulatuses on avaliku korra osana kaitstavad eraõiguslikud suhted. Artiklis analüüsitakse avaliku korra mõiste osaks olevat korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud kitsendust, mille järgi ei kuulu avaliku korra hulka üldjuhul eraõiguse normide järgimine ning isiku subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus (KorS § 4 lg 2). Artikli esimeses osas peatutakse kõigepealt põgusalt küsimusel, kas ja kuidas seonduvad politsei ja teiste korrakaitseorganite pädevus ja volitused ning sellega kaasnev töömaht avaliku korra mõistega. Artikli teises osas avatakse era- ja avaliku õiguse eristamise tausta ohutõrjeõiguslikus kontekstis. Artikli kolmandas osas analüüsitakse juba konkreetsemalt küsimust, millistel tingimustel muutuvad avaliku korra osana politseiliselt kaitstavaks eraõiguslikud suhted. Kokkuvõtteks analüüsitakse avaliku korra mõiste mõju politsei ja teiste korrakaitseorganite töökoormusele ning juhitakse tähelepanu vajadusele pöörata õigusdiskussioonis senisest suuremat tähelepanu eraõiguse normidele ohutõrjeõiguse kontekstis.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• haldustäitemenetlus ja -sund
,
• järelevalve ja kontroll
,
• majandushaldusõigus