Kokkuvõte

Kostja isik on hageja määrata ja kostjal ei ole menetluses osalemist võimalik valida. Hagi ebaedu korral peab hageja kostjale menetluskulud üldjuhul küll hüvitama, kuid selle nõude maksmapanek võib olla komplitseeritud, kui hagejal puudub vara, millele täitemenetluses sissenõuet pöörata. Selle menetluses osalemisega kaasneva kostja riski vähendamiseks võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lõige 1 kohtul kohustada hagejat andma hagimenetluses kostja taotlusel viimase eeldatavate menetluskulude katteks tagatise samas lõikes nimetatud alustel ning arvestades lõigetest 2 ja 3 tulenevaid piiranguid.

Artikli ülesandeks on üldistada menetluskulude katteks tagatise andmise kohtupraktikat Eestis ning tuua välja võimalikud probleemid. Artiklis käsitletakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2016 tehtud ja kohtulahendite infosüsteemi KIS vahendusel kättesaadavaid lahendeid TsMS § 196 lõike 1 ja sellega seonduvate sätete rakendamise kohta. Artikkel annab ka ülevaate Riigikohtu praktikast kostja menetluskulude tagamise küsimuses, samuti käsitletakse kõnealuste normide kooskõla põhiseadusega. Artiklis uuritakse, kuidas on kohtud põhjendanud tagatise nõudmise vajadust (eelkõige tagatise nõudmisel TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel), millistest kriteeriumidest on kohtud lähtunud tagatise suuruse määramisel ja kuidas põhjendanud määratud tagatise suurust ning milline tähtaeg on määratud tagatise tasumiseks (TsMS § 197), samuti seda, kuidas on kohtud sisustanud TsMS § 196 lõiget 21 (mis võimaldab jätta tagatise täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa ka juhul, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud).

• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses